Autor: Haita-Maarit Zahharov (kennel My Brand, EST), ERTÜ aretustoimkond

Kas see tõug sobib mulle?

Labradorid on sõbraliku iseloomuga koerad, kes sobivad perekoeraks ja harrastusteks, kuid ei sobi kindlasti inimesele, kes vajab õuekoera, majavalvurit või kellel pole aega koeraga tegeleda.

Nagu kõik saksa lambakoerad pole Komissaar Rexid, pole kõik retriiveritõugu ka sellised rahulikud koerad, nagu võibolla naabril või tuttaval. Enamasti on seal taga ka päris palju koolitust ja tööd koeraga.

Kas see pesakond ja just see kutsikas sobib mulle?

Kuigi tõug on ikka üks ja sama, on selles suuri erinevusi kahe koera, nende iseloomu ja välimuse vahel. Mõni koer on rahulik, teine rahutu ja aktiivne, mõnest koerast saab hea jahikoera, aga mitte sõpra pensionäridest vanavanematele.

Mis minu elus muutub seoses uue pereliikmega?

Rahalised kulutused:
korralik söök, hoolduskulud, vaktsineerimised, ussikuurid, koolitus. Täiskasvanud retriiveri peale kulub keskmiselt 1000 krooni kuus.

Ajalised kulutused:
Retriiveritõugu koer elab Sinu kõrval 12-14 aastat ja vajab algkoolitust, regulaarseid jalutuskäike, sotsialiseerimist ja kasvatamist, et temast saaks ühiskonna hea liige.
AJAPUUDUS = KÄITUMISHÄIRED = PROBLEEMKOER!

Vastutus:
Koeraomanik vastutab oma koera eest kõikides olukordades. Kui sinu koer käitub halvasti, rikub oma käitumisega teiste rahu või on halvasti sotsialiseeritud, on see sinu, mitte koera või naabrite probleem. Tutvu oma kodukoha koerte pidamise eeskirjaga.

Miks on tõukoerte kutsikad kallid?

Ühe kutsika hind kujuneb tavaliselt pesakonna sünnile eelnenud ja järgnenud kulutuste järgi. Koertekasvatamine on ennekõike hobi ja sealjuures suht kallis hobi. Siin üks näide kahe pesakonna tuludest-kuludest.

Labradoride keskmine hind Eestis hetkel on 8-10 tuhat krooni. Kuldsetel retriiveritel, nova scoti retriiveritel ja kiharakarvalistel retriiveritel 12-18 tuhat krooni. CBR-i kutsikaid pole Eestis veel müüdud.
Tavaliselt ei sõltu kutsika hind sellest, kas ta võetakse näitusekoeraks või mõne muu harrastuse jaoks. Ka edukas näitusekoer on ju ennekõike kellegi perekoer.
Üheksa inimest kümnest võtab koera sõnadega “oi, ega me näitustel käima ei hakka” ja pooltega neist kohtume me ikka kunagi hiljem näituse- või treeningplatsil, sest neil tekkis tahtmine ikka kord järgi proovida, mis seal tehakse.

Kas paberitega või ilma?

“Paberid” ehk registreerimistunnistus on koerale isikut tõendav dokument. See on dokument, mis kinnitab, et sinu kutsika vanemad on samast tõust, neil on tehtud terviseuuringud ja nad näevad välja nagu see tõug välja nägema peab.

Tõutunnistuse olemasolu EI TÄHENDA, et pead koeraga näitustel käima või teda aretama hakkama.

Ühe kutsika tõutunnistus maksab kennelliidus 200 krooni (kui aretusnõuded täidetud).

Müüti “paberid on kallid” levitavad need kutsikamüüjad, kes kasvatavad koeri raha pärast ja ei vaevu oma koertele tegema terviseuuringuid ja aretavad neid hoolimata sellest, kas nad on terved või kannavad pärilikke haigusi. Selline kasvataja ei pruugi teid aidata enam siis, kui kutsikal peaks ilmnema pärilikke haigusi.

Emane või isane?

EMASE PLUSSID: Enamasti rahulikum, kodu hoidvam, ei taha minema joosta

EMASE MIINUSED: Kaks korda aastas jooksuaeg, väiksemat kasvu

ISASE PLUSSID: Ei ole “tilkuvat” jooksuaega, suuremat kasvu.

ISASE MIINUSED: Võib esineda 365-päevast jooksuaega (tahab “pulma”), Vajab rohkem koolitust, enamasti energilisem ja raskem kasvatada.

Millegipärast on levinud eksiarvamus, nagu isastega oleks lihtsam. Tegelikkuses on tihtipeale vastupidi ja peredele, kellel pole varem koera olnud või kellele on väikeseid lapsi, soovitan pigem võtta emast koera.

Igaks juhuks lisan siia mõned argumendid, mida peaks teadma, enne kui teete valiku, kas emane või isane.

1. Kui emastel on 2 x aastas jooksuaeg, millest “ohtlik” aeg on üks nädal (sel ajal peaks koeraga käima rihma otsas), siis ISASTEL VÕIB ESINEDA JOOKSUAEGA 365 päeva aastas, mil ta tahab “pulma” joosta, muutub “kurdiks”, sõnakuulmatuks ning dominantseks ja tülinorivaks teiste koertega. Seda võib juhtuda iga kord, kui kuskil 3 km raadiuses on mõni jooksuajane emane. Hullematel juhtudel võib väljenduda see nädalatepikkuses ulgumises, söömisest keeldumises, isegi uste-akende-rõdude lõhkumises.
2. Iga emane EI PEA ja EI TOHIKS saada kutsikaid. Hundikarjas saab kutsikaid vaid alfa-emane, teised toimivad ammedena-õpetajatena.
3. Kutsikate saamine ei ole tervislikel põhjustel kasulik. Vastupidi, vahel aktiviseerib see emase koera hormoontegevuse, millele võivad järgneda libatiinused, emakapõletikud, rasked jooksuajad ja probleemid. Koer ei tunne enamasti “ematundeid”, vaid tegutseb põhiliselt instinktide alusel ja need võivad teda panna ka tegema meie mõistes ekstreemsusi nagu oma kutsikate tapmine, söömine või hülgamine.
4. Kui emasele ei soovita pesakonda, võib ta kohe peale esimest jooksuaega steriliseerida, mis aitab vältida hormoonprobleeme ja põletikke. Nii ei ole tal kunagi enam jooksuaega ega tõenäosust saada soovimatuid kutsikaid. See on lihtne protseduur, mis võtab aega paar tundi ja millest koer toibub kiiresti.

Emased on kodu hoidvamad, leebemad, rahulikumad ja kergemini koolitatavamad. Kui esimene jooksuaeg väja arvata, siis ei esine emastel oluliselt häirivad murdeiga, mis isastel võib kesta hullemal juhul 6-12 kuud.

Retriiveritõugu isased on aktiivsed ja tugevad (40-45 kilo) ja nendega on raske toime tulla, kui on tekkinud käitumisprobleeme (üliseksuaalsus, dominantsus vms). Seetõttu soovitame valida isase koera vaid juhul, kui on olemas varasem koerapidamise kogemus ja kogemus koera koolitamisel.

Kas retriiver vajab oma maja või sobib ka korterisse?

Kuigi füüsiline aktiivsus on väga oluline, ei sõltu retriiveri heaolu ruutmeetrite arvust või õue suurusest. See sõltub sellest, kui palju teda omanik aktiviseerib ja sotsialiseerib.

Ka oma õuega koer vajab igapäevaseid jalutuskäike väljaspool oma aeda ja sotsialiseerimist teiste koertega, et olla psüühiliselt tasakaalus. Piltlikult üteldes sõidavad korterikoerte omanikud oma koeraga nädalavahetusel metsa, aga majaomanikud peaks oma koera pistma autosse ja viima ta linna sotsialiseeruma.

Enamikule retriiverite tõugudest (va. chesapeake bay retriiver) EI SOBI pidev õuekoera elu, see viib enamasti halbade kommeteni (haukumine, kaevamine) ja koera psüühikahäireteni. Tegemist on tõugudega, mis on keskmiselt enam orienteeritud inimesele ja seetõttu ei naudi nad enamasti üksi õue peal luusimist ja otsivad endale ise tegevust, mis võib lõppeda omanikule kuuluva hävitamisega ja naabrite häirimisega.

Ka korterikoer vajab tegevust, muidu on tulemus sama. Peale igapäevaste jalutuskäikude vajab koer harjutamist uute olukordade, teiste koerte, inimeste ja olenditega (trammid-trollid, suusatajad, jalgratturid) ja koolitust, kuidas igas olukorras kuulata omaniku sõna. Aktiviseerimiseks sobivad mõtte- ja ninaülesanded, jälje ajamine ja asjade otsimine ning ka näiteks tasakaaluharjutused.

Mida ma pean teadma retriiverikutsika vanemate kohta enne ostu?

Retriiveri pesakonna vanematel peavad olema uuritud puusad, küünarliigesed ja silmad. Paaritada võib ainult terveid koeri.

Vanematel peab olema olemas vähemalt kaks näitusehinnet “väga hea”, et tagada, et nad näevad välja nagu nende tõug peaks nägema ja nende iseloom on vastav tõule.

Kui oled otsustanud kutsika kasuks

Võta ühendust kasvatajatega, tutvusta ennast, räägi, millist koera tahad ja kindlasti maini ära, kui sul on koeraga mingeid harrastusplaane: sõnakuulelikkuse võistlused, jahil käimine, agility, pimedate juhtkoera või abikoera õpetamine, näitustel käimine või ehk kunagi kutsikate planeerimine?

Pesakonna on erinevad ja kutsikatel on erinevad eeldused nii välimuse kui iseloomu poolest.

Näiteks: kui soovid endale jahikoera, siis saab kasvataja hakata juba enne, kui kutsikad on loovutusealised, hakata valima sulle pesakonnast kutsikat, kellel on kõige paremad jahiinstinktid ja paremad eeldused. Sama kehtib ka näitusekoera ja aretuskoera kohta.

Arvesta, et hea kutsika saamine võib tähendada ka seda, et pead mõnda aega ootama.