Käisime laupäeval, 7. mail 2011 Kalev Võitla linnukoerte treeningplatsil tõukatseks valmistumas. Kohal oli 7 kuldset retriiverit ja nende pered + meie Bertaga.
Tartust kohale jõudmiseks kulus ca 1,5 tundi, järgmised tund kulus talu leidmiseks 😀 – seega ei tasu enam netiotsingu kaarditulemusi usaldada. Kohale jõudsime pooletunnise hilinemisega. Ilm oli super- +20 c, selge taevas ja kerge tuul.
Minu pildid multiply’s: jahitrenn kuldsetega 7. mail 2011.
Mida ma otsima peaks?
Esimesena tegi Kalev kõigile koertele nelja linnu otsimist põllult ning vaid ühel tublil kuldsel õnnestus see hästi, teistele oli see ülejõu ning ka Bertale oli siin midagi totaalselt uut.
Berta saadeti esimesena, esimest lindu ei visatud ning otsima tuli minna ei-tea-kuhu. Linnud olid alguskohast üsna kaugele peidetud, tuul soodne aga nina Berta ei kasutanud ning linnu leidis ta alles siis, kui ta praktiliselt sellest üle jooksis ning veel mitmeid kordi jooksis ta niisama neist mööda.
Positiivne on, et ta kasutas suunajuhiseid ning leitud linnud haaras suhu ning tõi kätte. Peaksime kindlasti ka maastikutrenne tegema hakkama, sest näha oli, et tal polnud sellist jooksu (inglk drive) nagu muidu.
Kalev: “Katse sooritatud!”
Kalevi talu asub geograafiliselt suurepärases kohas – jõgi, tiik, mets, suur põld – kõik mida soovida ühe linnukoera või retriiveri koolitamiseks.
Järgmise treeninguna võtsime ette linnu toomise tiigist. Igale koerale visati lind ning koer pidi selle ära tooma ning soovitavalt ka omanikule.
Bertat seekord esimesena ei lubanud. Ta sai kõrvalt jälgida (käsklus “koht”), kuidas kuldsed enne teda linde retriivivad (oo, seda kadedust Bertas…). Kui Bertale lind visati jooksis ta mööda kallast kukkumiskohale lähemale, sooritas linnu suunas suure vettehüppe ning tõi linnu kätte isegi end ise enne raputamata! Kalev mainis, et nii oleks Bertal katse juba tehtud (mõtles vist veelinnu või pardikatset?). Tibi oli tubli 🙂
Valge, armas ja pehme jälg
Koertele veeti alustuseks ühe imenunnu valge küülikuga 10-15 m jälg. Bertal oli võimalus esimesena proovida. Jäljele lähenedes oli ta kergelt kannatamatu, nuhutas ning läks innukalt mööda jälge, jälje lõpus tegi kerge otsingu, leidis jänese ja tõi selle superilusalt kätte. Jänese üle on ta kuidagi eriti uhke. Järgmisena ootas 7 kuldse kord.
Eemalt oli ideaalne võimalus jälgida jälje vedamist ning teiste koerte tööd. Berta vaatas innukalt seda pealt ja sellega sai kinnistatut käsklust “Jälgi” ehk ta peab istudes kohal ootama, jälgima püssimeest ja ootama-ootama-ootama, kuni saab vabastuse või uue käsu.
Peale väikest jälge tehti soovijatele metsa pikemad jäljed. Bertaga proovisime täispikka jälge, just sellist nagu päris tõukatsetel tuleb teha. Enne jäljele saamist oli ta päris kannatamatu ning jäljele suundus ta kiirelt ja innukalt korraks võttes vale suuna aga siis minnes tagasi õigele rajale ning kadudes seejärel kaugele tihnikusse. Ärevad hetked…
Mõne hetke pärast oli näha meie poole suundumas musta täppi koos valge täpiga ning jänes oligi käes. Ülimalt ilusalt tehtud, Berta 🙂
Veel linde
Trenni lõpetamiseks lootsime teha lindude otsingut metsast (et ka kõigil koertel lõpeks trenn positiivse sooritusega). Kalev tegi aga otsingu siiski põllule. Linnud olid põõsastesse peidetud ning kohad olid iga koera jaoks samad. Esimene lind visati ning seejärel tuli otsimine.
Berta saatsin tooma visatud lindu ja veel üht 10-15 m kaugusel põõsas asetsevat lindu. Käsklus “edasi” oli siin omal kohal. Berta tõi linnud tublilt ära ja sellega lõpetasime.
Lõpetuseks
Koerad said vabaduse tiigis ja jões möllamiseks, osad rahuldusid ka hiirekaevamisega või hävitasid niisama foolium.
14. mail on kindel minek tõukatse harjutuskatsele.
Suur tänu kuldsete-tiimile, tänu kellele saime sellest meeldivast päevast osa võtta ning Merike Kallele, kelle tehtud pildid on siin lehel üleval!