Chesapeake Bay retriiveri standard

Üldiselt Chesapeake Bay retriiverist

Chesapeake Bay retriiver on üks kuuest retriiveri tõust (sõna retrieve tähendab inglise keeles ‘tooma, kätte toimetama’). Chesapeake bay retriiver Chesapeake Bay retriiver aretati veelindude jahtimiseks äärmuslikes vee-ja ilmastikuoludes (algselt toimus see USAs Chesapeake lahe kaldal).

Chesapeake Bay retriiverile on iseloomulikuks merevaigukarva silmad ja lainetav “õline” topeltkarv. Värvuselt esineb neid eri toonides alates hallikatest kuni kollakate ja (tume)pruunide toonideni.

Iseloomult on Chesapeake Bay retriiver terane, rõõmsa meelelaadiga, intelligentne ja vaikne. Valib vaid ühe premehe ja elab raskelt üle, kui peremees vahetub. Chesapeake Bay retriiveri valulävi on väga kõrge, seetõttu on raske aru saada, kui koer on vigastatud või haige, aga see on kasuks, kui peres on väikeseid lapsi, kes koeraga õigesti käituda veel ei oska – kui koerale on piisavalt saanud, liigub ta lapsest lihtsalt eemale ega ründa.

Varajane sotsialiseerimine ja järjepidev kuulekuskoolitus on äärmiselt tähtsad. Vahel võib ta keelduda tegemast, mida peremees nõuab, sest on veendunud, et see läheb vastuollu tema “reeglitega”. Seetõttu on tõug saanud külge põikpäisuse märgi, kuigi seda ülekohtuselt. Tavaliselt ei müü ükski korralik kasvataja oma kasvandike esimeseks koeraks, algajale koerapidajale või niisama diivanikaunistuseks kuna tegemist on üpris keerulise ja koolitust vajava tõuga.

Chesapeake Bay retriiveri kohta käib ütlemine: ,,Labradori võid käskida, kuldset paluda aga Chesapeake Bay retriiveriga pead läbirääkima”.

Päritolu

U.S.A.

FCI klassifikatsioon

  • Rühm 8. Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad.
  • Alarühm 8.1. Retriiverid
  • Töökatsetega.

Tutvu: Chesapeake Bay retriiveri standard

Üldmulje

Chesapeake bay retriiver on aretatud meisterlikuks linnujahitööks nii maal kui vees vaatamata raskeimatelegi ilmastikutingimustele ja veeoludele, sageli ka läbi jää kahlama ning visalt väga erinevaid objekte veest ära tooma. Sageli tuleb Chessil tööd tehes vastutuult, nii tõusu kui mõõnaga, ujudes pikalt jääkülmas vees.

Tõuliste tunnuste iseloomustamiseks sobivad sellised omadused, mis võimaldavad Chessil kergelt, efektiivselt ja kestvalt töötada. Chesapeake’i pea on laia ümara koljuosa ja keskmise laubalõikega. Lõuad peavad olema piisavalt pikad ja tugevad ka suuremate saaklindude haaramiseks ning pehmeks kandmiseks. Kahekihiline karvkate koosneb lühikesest kõvast lainjast kattekarvast ja tihedast peene struktuuriga villavast aluskarvast, mis on suure rasvasisaldusega ning pakub ideaalset kaitset karmides ilmastikuoludes. Kehalt on Chessi tugev, hästi proportsionaalne, jõulise kehaehitusega, keskmist kasvu ja keskmise kerepikkuse ning jalgade kõrgusega, sügava ja avara rinnakorviga, liikumisel hästi vabalt toimivate õlgadega, ilma ühegi viiteta lõtvusele mistahes kehaosas, eriti aga tagajäsemetes. Jõulisus ei tohi olla saavutatud liikuvuse või vastupidavuse arvelt.

Suurust ning konditsiooni ei tohi olla ülemäära, et see ei mõjutaks töötava retriiveri loomupärast aktiivsust. Tüüpilisteks tõulisteks tunnusteks on nii silmad, mis on kirkad, kollakat või merevaigu värvi; tagavööde, mis asub turjaga samal kõrgusel või pisut kõrgemal; kui ka turjal, kaelal, seljal ja nimmeosas kergelt lainetava kattekarvaga ning tiheda alusvillaga karvkate.

Olulised proportsioonid

Turjakõrgus, mõõdetult labaluu ülemisest servast kuni maani, peab jääma veidi väiksemaks kere pikkusest, mõõdetult rinnakuluust kuni istmikunukini. Rinnakorvi sügavus peab ulatuma vähemalt küünarnukkideni. Vahemaad turjast kuni küünarliigeseni ja küünarliigesest kuni maani peavad olema ühesugused.

Käitumine/iseloom

Chesapeake on hinnatud oma helge ning rõõmsameelse loomuse, intelligentsuse, rahulikult olukorda arvestava käitumise ning armastavalt kaitsva natuuri tõttu. Julgus, töökus, valvsus, haistmine, intelligentsus, kiindumus vee suhtes, heatasemeline üldmulje ja ennekõike – loomupärane tahe peavad olema esmatähtsad kriteeriumid chesapeake bay retriiverite selektsiooni ja aretuse juures. Ülemäärasele pelglikkusele või ekstreemsele agressiivsusele viitavad tunnused on tõus lubamatud sõltumata sellest, kas tegu on jahikoeraga või seltsikoeraga.

Pea

Kolju: Lai ja ümar. Üleminek laubalt koonule: Keskmine laubalõige.

Näopiirkond

Nina: Ninaselg on keskmise lühidusega. Koon: Ligikaudu sama pikk kui koljuosa, tipu suunas aheneva kujuga, kuid mitte terav. Mokad: Õhukesed, mitte lõdvalt rippuvad. Lõuad / Hambad: Eelistatud on kääritaoline hambumus, kuid ka otsehambumus on lubatud. Silmad: Keskmise suurusega, hästi heledad, kollakad või merevaigukarva ja laia asetusega. Intelligentne ilme. Kõrvad: Väikesed, peas kõrge asetusega, lõdvalt rippuvad ja keskmise paksusega.

Kael

Peab olema keskmise pikkusega, tugeva, lihaselise üldmuljega, õlgade suunas kitsenev.

Kere

Keskmise pikkusega, mitte tönts ega karpkalana küürus, pigem altpoolt üles kaardunud, nii et tühimikud oleksid hästi üles tõmmatud. Ülajoon: Ülajoonest peab näima, et puusad on turjaga samal kõrgusel või sellest veidi kõrgemal. Selg: Lühike, hästi kompaktne ja tugev. Rindkere: Tugev, sügav ja lai. Rinnakorv on tünnikujuline, ümar ja sügav.

Saba

Keskmise pikkusega; tüvest keskmise jämedusega. Saba peab olema sirge või veidi kaarduv ning ei või selja kohale keerduda ega jõnksuga küljele pöörduda.

Jäsemed

Esijäsemed

Mingil juhul ei tohi ilmneda kalduvust esijalgade nõrkusele. Jalad peavad olema keskmise pikkuse ja tugevusega, heade luude ja lihastega. Nii eest- kui tagantvaates peavad esijalad olema sirged. Õlad: Peavad olema kaldus asetusega ja hästi liikuvad, näima jõulistena ning ilma mingisugusegi liikumishäireta. Kämblad: Kergelt kaldus asetusega ja keskmise pikkusega. Lisavarbad tuleb eemaldada.

Tagajäsemed

Head tagajäsemed on hästi olulised. Neis peab olema samasugune jõulisus nagu esijäsemetes. Tagajalgadest ei tohi ilmneda mingisugustki nõrkuse märki. Tagaosa peab olema piisavalt tugev, et toimida ujumisel jõuallikana. Jalad peavad olema keskmise pikkusega ja sirged, heade luude ja lihastega. Tagajalad on nii eest- kui tagantvaates sirged. Lisavarbad, kui neid esineb, tuleb tagajalgadelt eemaldada. Põlved: Hästi nurgitunud. Kannaliigesed: Vahemaa kannast maani on keskmise pikkusega.

Käpad

Heade ujunahkadega jänesekäpad, hästi kumerate ja hea suurusega ning tihedalt kokkusurutud varvastega.

Liikumine

Liikumine peab olema ühtlane, vaba ja väsimatu, andes ettekujutuse suurest jõust ja tugevusest. Küljelt vaadates peab see olema hea sirutusega, vankumatu esisammuga ja tugeva tõukega tagasammuga, kindlalt liikuvate põlveja kannaliigestega. Küünarnukid ei tohi eestvaates välja pöörduda. Tagantvaates ei tohi chesapeake liikuda kooskandselt. Liikumiskiiruse kasvades on jalgadel kalduvus teineteisele läheneda ning liikuda piki kehatüve telgjoont.

Karvkate

Karv: Karv peab olema tihe ja lühike, kusagil mitte pikem kui üle 1 ½ tolli (4 cm), tiheda, peene, villava alusvillaga. Näos ja jalgadel on karv hästi lühike ja sile, ainult üle õlgade, kaelal, seljal ja nimmeosas kalduvusega lainjaks muutuda. Mõõdukad karvanarmad tagajalgade tagaosas ja sabas on lubatud. Chesapeake’i karvkatte struktuur on äärmiselt tähtis, võimaldamaks teda kasutada jahiks igasugustes vaenulikes ilmastikutingimustes; sageli töötab ta ka lumes ja jääs. Ilmse väärtusega on kõva kattekarva rasv ning villane alusvill, et kaitsta chesapeake’i nahka külma vee põhjustatud kahjustuste eest ning see aitab kaasa ka kiirele kuivamisele. Chesapeake’i karv peab olema vett tõrjuv nagu hane sulestik. Kui chesapeake veest välja tuleb ning end raputab, ei tohiks karv üldiselt enam vett sisaldada, vaid on pigem veidi niiske.

Värvus

Chesapeake bay retriiveri värvus peab võimalikult lähedaselt vastama oma töökeskkonnale. Vastuvõetav on iga toon pruuni, kõrkja või kuluheina värvist. Eelistatumad on ühevärvilised chesapeake’id. Üht värvust ei tohi teisele eelistada. Lubatud on väike valge laik rinnal, kõhul, varvastel või käppade taga (vahetult suure käpapadjandi kohal), kuid mida väiksem laik on, seda parem; eelistada tuleb läbivat värvust. Värvusele ja karvkatte struktuurile tuleb hindamisel pöörata täit tähelepanu. Väärikad armid ei alanda hinnet. 1 – tan (tuhmblond). 2- deadgrass (beež). 3- sedge (maasikblond). 4 – light brown (helepruun). 5 – brown (pruun). 6 – dark brown (tumepruun). 7 – ash (tuhkhall). 8- light deadgrass (helebeež). Võimalikud värvused

Suurus

Turjakõrgus

Isaste mõõt peab olema 23 kuni 26 tolli (58 – 66 cm), Emased 21 kuni 24 tolli (53 – 61 cm). Rangelt tuleb prakeerida ülemõõdulised või liiga väikesed koerad.

Kehakaal

Isased peavad kaaluma 65 kuni 80 naela (29,5 – 36,5 kg); Emased 55 kuni 70 naela (25 – 32 kg).

Vead

Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste hindamisel sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.

Diskvalifitseerivad vead

  • Koerad, kellel on puudulikud tõulised tunnused.
  • Üle- või alahambumus.
  • Lisavarbad tagajalgadel.
  • Üle kogu kere lokitav karv või kalduvus sellele.
  • Sabas või jalgadel karvanarmastus pikem kui ¾ tolli (4,5 cm).
  • Must värvus.
  • Valget mistahes kehaosades peale rinna, kõhu, varvaste või käppade taguse.

Karvkate ja tasakaalustatud terviklik tüüp on hindamisel eelistatuma tähtsusega võrreldes mistahes ülejäänud punktitabelis esile toodud tunnusega. Chesapeake peab olema täiuslike proportsioonidega; hea karvkattega koera, kes ka teistes osades on tasakaalus, tuleb eelistada koerale, kes küll mõne tunnuse osas teda ületab, kuid teisest küljest nõrgem on.

Märkus

Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.