Üldiselt labradorist

Labradori retriiver on üks kuuest retriiveri tõust (sõna retrieve tähendab inglise keeles ‘tooma, kätte toimetama’).

Labradorid on veelinnukoerad, kes otsivad roostikust ja veest lastud linde ja toovad saagi peremehele kätte. Neid kasutatakse ka haavatud ulukite otsimisel, narkokoertena, pommikoertena, pimedate juhtkoerena, teraapiakoertena jne.

Labradori retriiver on erakordselt sõbralik, intelligentne, terane ja sõnakuulelik. Leebe loomusega, ilma igasuguse agressiooni või põhjuseta arguse märgita. Neid on väga kerge õpetada, sest soov inimesele meeldida on neis suur. Ka on nad väga aplad. Nende aplust ära kasutades on võimalik neile õpetada igasuguseid trikke, viia läbi kuulekuskoolitust või treenida agilityt.

Nad armastavad kohutavalt vett ja ujuda, neil on suur töötahe, otsimis- ja äratoomissoov. Siiski pole nad imekoerad – nad vajavad õpetamist.Eestisse toodi esimene labradori retriiver, Brutan Angela, 1982. aastal Lätist. Tema tütar ja šokolaadivärvi poeg panid aluse labradoride edasisele aretusele Eestis. Retriiveritest on labradore Eestis kõige rohkem ja ka mujal maailmas on nad koos kuldsete retriiveritega kõige levinumad

Päritolu

Suurbritannia

Kehtiva originaalstandardi avaldamise aeg

24.06.1987
Tutvu: labradori retriiveri standard

Kasutus

Apporteeriv koer

FCI klassifikatsioon

• Rühm 8
• Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
• Alarühm 1 Retriiverid
• Töökatsetega 

Üldmulje

Tugeva kehaehitusega, lühikese nimmepartiiga, hästi aktiivne; laia kolju-osaga; sügava ja avara rinnakorviga ning kaardunud roietega; laia ja tugeva nimmeosa ning tagavöötmega.

Käitumine / iseloom

Tasakaaluka temperamendiga, hästi taibukas. Suurepärase haistmisega nina, pehme haardega lõuad; vett jumaldav. Kohanemisvõimeline,kiinduv seltsiline. Intelligentne, innukas ja alatises valmisolekus, ülisuure teenistusvalmidusega. Sõbraliku loomusega, ilma mingisugusegi kalduvuseta agressiivsusele või olulise pelglikkuseta

  

Pea piirkond

Kolju: Lai, puhaste joontega ja ilma lihavate põskedeta.
Üleminek laubalt koonule: Rõhutatud. 

Näopiirkond

Ninapeegel: Lai, hästi avatud ninasõõrmetega.
Koon: Jõuline, mitte teravnev.
Lõuad / Hambad: Lõuad on keskmise pikkusega, lõuad ja hambad on tugevad ning perfektse, korrapärase ja täiskomplektse hammastikuga kääritaolises hambumuses, s.t ülemised lõikehambad katavad alumisi ilma vahet jätmata ning hambad väljuvad lõualuust otse.
Silmad: Keskmise suurusega, intelligentse ja heatahtliku ilmega, pruunid või pähkelpruunid.
Kõrvad: Mitte suured ega raskepärased, rippuvad ja tihedalt pea külgedele liibuvad, asetsevad üsna taha kinnitunult. 

Kael

Kuiv, tugev, jõuline, sujuva üleminekuga hästi õlgadele kinnitunud. 

Kere

Selg: Sirge ülajoon.
Nimme (lanne): Lai, lühike ja tugev.
Rindkere: Hea laiusega ja sügavusega, tugevasti ja tünnikujuliselt kaardunud rinnakorviga.  

Saba

Tõule iseloomulik tunnus, tüvest hästi jäme, tipu suunas ühtlaselt ahenev, keskmise pikkusega, ilma karvanarmastuseta, kuid siiski kogu saba ulatuses hästi kaetud lühikese, jämeda ja tiheda karvaga, mis annab sabale ümara väljanägemise ja mida seetõttu kirjeldatakse kui “saarmasaba”. Võib olla lõbusalt kaarduv, kuid mitte üle seljajoone keerdunud. 

Jäsemed

Esijäsemed

Esijalad on tugevate luudega ning küünarnukkidest maani sirged nii küljelt kui eestpoolt vaadates.
Õlad: Pikad ja kaldus asetusega. 

Tagajäsemed

Hästi arenenud, saba suunas mitte laskuv tagavööde.
Põlveliigesed: Heade nurkadega.
Kannaliigesed: Madala asetusega. Kooskandsus on äärmiselt ebasoovitav. 

Käpad

Ümarad, kompaktsed; hästi kaardunud varvastega ja hästi arenenud käpapadjanditega. 

Liikumine

Vaba, pika ulatusega; nii esi- kui tagajalad liiguvad sirgjoones ja paralleelselt. 

Karvkate

Karv

Iseloomulik tõuline tunnus, lühike, tihe, ilma kalduvuseta karvanarmastuse moodustumisele, katsudes üsna kõva tekstuuriga; ilmastikukindel alusvill. 

Värvus

Ühevärviliselt must, kollane või maksakarva / šokolaadipruun. Kollane võib olla heledast kreemist kuni rebasepunaseni. Lubatud on väike valge laik rinnal. 

Suurus

Ideaalne turjakõrgus: Isased 56-57 cm (22-22,5 tolli); Emased 54-56 cm (21,5-22 tolli). 

Vead

Igat kõrvalekallet eeltoodud punktidest tuleb käsitleda veana, mille aste hindamisel sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest ja selle mõjust koera tervisele ning heaolule. Diskvalifitseerida tuleb kõik koerad, kellel esineb märgatavaid arenguhäireid või käitumishälbeid. 

Märkus Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit. Maret Kärdi tõlge inglisekeelsest originaalist, märts 2005. Heaks kiidetud EKL juhatuses 16. juunil 2005 protokoll nr 6.