Tõukatse harjutuskatse 14. mail 2011 Saare järve ääres

Laupäeval, 14. mail 2011 osalesime terve päeva kestnud tõukatse harjutuskatsel, mida hindas Koit Latik Eestist. Osales 14 retriiverit, neist vaid 4 olid labradorid sh Berta.

Pildid: merrilow.multiply.com.

Eesmärk oli tutvustada ja seejärel iga koeraga proovida kogu tõukatse käiku – alates veetööst, lõpetades jäljega – kuna ametlikul tõukatsel ei pruugi iga koer jälje ega ka otsingu ülesandeni jõuda, kui eelnev ülesanne loetakse mittesooritatuks.

Katse toimus samas kohas, kus toimub 2 nädala pärast ametlik katse. Koht oli väga ilus, ilm oli jahe ning hommiku-ja õhtupoole kergelt vihmane.

Kes ei malda järgnevat pikemat juttu lugeda, siis kokkuvõtteks võin öelda, et meil oleks võinud tunduvalt paremini minna aga see-eest tean, mida veel vaja oleks harjutada. Thank god, et see päris katse ei olnud.

1. Sotsiaalne käitumine

No comments.

Kui ametlikul katsel siit edasi saame, siis on üle-üldine eesmärk täidetud. Oma ülejäänud õhtusöögid kuni katseni saab Berta vaid “jubedaid” mehi ignoreerides.

Otseselt ta midagi ei teinud – ta pelgab “võõraid onusid”, kes niisama paitama tulevad. Mitte väga labradorilik.

2. Veetöö

1. Berta on kõrval, jahimees laseb püssist, visatakse lind ning Berta toob pardi ilusasti ette ära. Mainimisväärt oli paukude ja kaja tugevus, millele Berta kuidagi ei reageerinud.

2. Berta on kõrval, lask, visatakse lind paadist aga Berta ei näe kukkumist vaid jälgib viskajat ja püssimeest. Berta küll ujub juhiste peale kaugele-kaugele aga ei leia, seepeale viskab Koit paar kivi linnu juurde, Berta näeb lindu ja toob tublisti  selle ära 🙂 Ujumisdistants oli tõesti väga pikk. Pardid jäid terveks.

Kohtunik luges veetöö osa sooritatuks

3. Otsinguala

Mis siin ikka juhtuda saab? – Berta teeb seda alati ju nii hästi….

Berta on kõrval, lask, visatakse esimene lind ja Berta toob kiiresti ja ilusalt selle kätte.

Saadan Berta järgmisi linde otsima, mida ta teeb tõesti lähedal – saatmise ja lindude vahepeal on piisavalt kõrge küngas ja süvend, millest ta kaugemale kuidagi ei lähe. Otsib siiski innukalt. Koit läheb kaugemale ja teeb häält, mille peale Berta läheb kaasa ja leiab kõik linnud ning toob tublisti ära aga kõik siiski tänu vaid Koidu signaalidele.

Koit andis väga head nõu edaspidi harjutada tihnikus, kus koeral puudub silmside, ning mitte koera oma liigsete juhistega segada (a la too, otsi, edasi, kus on? jne), sest näha oli, et seekord oli tal enesekindlusega probleeme.

Kohtunik ütles, et koer töötab ninaga ja innukalt aga kuna omanik hoiab teda tagasi üleliigsete käskudega, siis jääb koeral enesekindlusest puudu ning ta ei arvagi, et kaugemal võiks ka midagi olla, ja siis ta avastab rõõmuga, et ikka on lind – ja nii kaugel. Selle osa luges ka sooritatuks.

OT: Järgmisel hommikul ajab Berta mind eriti vara üles (ca 8-ks), võtame parditiiva-dummyd natuke maiust, mõlemad koerad ja sõidame Tartus välja. Leiame väga hea pika metsatee, kus mõlemal pool on eritüüpi metsad. Jätan auto varju ja peidan dummyd kolmnurkse noore kasetihnikuvõsa tagumisse ossa. Berta jookseb innukalt otsima aga jääb vaid nägemiskaugusesse, mis arvestades, et tihnik on tihnik, siis see on väga lähedal. Saadan ta kaks korda veel otsima, mõlemal korral võtab ta hoopis minu jälje üles aga ei julge kaugele minna ning tuleb tagasi, 3ndal korral jookseb kaugele ja toob esimese dummy ära, palju kiitust ja vorsti ning rohkem ei tee. Koos Emma ja Bertaga läheme taha ja toome ülejäänud dummyd ära (Berta leiab need üles ja toob ära).

4. Jälg

Veeti mööda vee-äärt jänesejälg. Berta võttis tublisti jälje üles aga enne õiget kohta kaotas ära (sest kobraste alast ei läinud üle), veel mitu korda sai teda saadetud, kuni ta jänese leidis ja ära tõi. Igaljuhul oli ta tubli.

Katse loeti sooritatuks.

***

Algselt plaanisime ka tasemekatse harjutusel osaleda aga lõpuks loobusin, kuna 2. grupi koerad lõpetasid alles 19.30-paiku, selleks ajaks olime kohal olnud juba 11 tundi. Berta oleks jõudnud, mina aga mitte…

Väga huvitav oli ka teiste koerte tööd jälgida, eriti vaimustav oli vaadata Koidu labrador “Sädet”‘, kes liikus nagu püssikuul ja leidis kõik, mis vaja; samuti tegid suurepärast tööd veel ülejäänud 3 labradori, kellest kaks olid kõigest 10-kuused ja tegid silmad ette kõigile teistele ning muidugi ka labrador, kes kõigest 1,5 kuu eest üldse esimest korda partide ja tõukatse treeninguga algust tegi.